Axel Oxenstierna

Axel Oxenstierna af Södermöre (16. juuni 1583 Fånö mõis, Uppland – 28. august 1654 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane, kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse juht ja Rootsi riigikantsler. Krahv.

Elulugu

Sündis vabahärra Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597) ja Barbro Axelsdotter Bielke (1556–1624) pojana. Tema isa oli aastatel 1585–1588 Tallinna ja Eestimaa asehaldur ja noorem vend, Tallinnas sündinud vabahärra Gabriel Gustafsson Oxenstierna (1587–1640), Rootsi riigidrots aastatel 1634–1640.

Gustav Adolfi surma järel 1632. aastal Lützeni lahingus, sai protestantide juhiks Kolmekümneaastases sõjas Axel Oxenstierna. Ta kutsus evangeeliumiusulised vürstid 1633. aastal Heilbronni ja surus läbi, et talle anti õigus olla evangeeliumiusuliste liidu vägede juhatajaks.

Ta oli Gustav II Adolfi lähim sõber ja peale viimase surma valitses kuninganna Kristiina (1626–1689) nooruse tõttu riigikantslerina eestkostevalitsuse eesotsas olles aastatel 1632–1644 Rootsi riiki. 1626. aastal rajas Axel Oxenstierna kantseleikolleegiumi, kuhu kuulusid olulisemad riigiametnikud. Alates 1628 hakati Rootsi riiki üles mõõtma, et saada täpne ülevaade riigi suurusest, ressurssidest. 1634. aastal rajas ta uue valitsussüsteemi, kus riigivalitsemine põhines viie kollegiumi vahel ära jaotatud kompententsis, mis hõlmas ühendatult kõiki riigivalitsemiseks vajalikke sfääre. Kuninganna Kristiina eestkostevalitsusse kuulusid riigimarssal (sõjanõukogu juht), riigiadmiral (admiraliteedi juht), riigidrots (Svea õuekohtu juht), riigivarameister (kammerkolleegiumi juht) ning riigikantsler (riigikantselei juht). 1636. aastal loodi riiklik postiorganisatsioon. Rajati uusi ülikoole: lisaks 1477 rajatud Uppsala Ülikoolile, ka Tartu Ülikool (1632), Turu ülikool (1640) ja hiljem ka Lundi Ülikool (1668). Axel Oxenstierna algatusel kavandas Rootsi Riiginõukogu 1640 Narva muutmist riigi teiseks pealinnaks, kus kuningas resideeriks igal neljandal aastal.

Axel Oxenstierna eestvedamisel viidi läbi Rootsi riigihalduse ja haldusreform, mille käigus moodustati Rootsi kuningriigis mh ka Rootsi ajalooliste maakondade (Götaland (lõuna-Rootsi), Svealand (kesk-Rootsi), Österland (Soome alad, 13. sajandist kuni 1809. aastani) ja Norrland) asemel haldusüksustena: Älvsborgi lään, Dalarna lään, Eskilstunahusi lään, Gripsholmi lään, Jönköpingi ja Kronobergi lään, Kalmari lään, Kexholmi lään, Närke ja Värmlandi lään, Norrlandi lään, Nyköpingi lään, Nylandi ja Tavastehusi lään, Östergötlandi lään, Österbotteni lään, Skaraborgi lään, Södermanlandi lään, Turu ja Pori lään, Upplandi lään, Uppsala lään, Västmanlandi lään, Karjala ehk Viiburi ja Savonlinna lään.

19.novembril 1645 sai ta Torstensoni sõja lõpetanud Rootsile eduka Brömsebro rahulepingu sõlmimise eest Smålandis asunud Södermöre krahvkonna krahviks ja immatrikuleeriti 1647. aastal krahvisuguvõsana nr. 4 Oxenstierna af Södermöre Rootsi rüütelkonda.^[1] Rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Ojamaa saare, Saaremaa, Norrast Härjedaleni ja Jämtlandi maakonna ning 30 aastaks Hallandi. Rootsi sai tollivabaduse Taani väinades, välja arvatud Elbe tollimaksud.

Ta on maetud perekonna hauakambrisse (rootsi Oxenstiernska gravvalvet) Jäderi kirikus (rootsi Jäders kyrka) Södermanlandis.

Mõisad

Lisaks Smålandis asunud Södermöre krahvkonna oli ta 1614 aastast Kimito (Kemiö) ja 1619 aastast Nynäse (Nousiaineni Nyynäinen) vabahärra Soomes, ning ka Fiholmi ja Tidö härra Rootsis.

Eestimaal kuulus talle teiste hulgas Läänemaal Lihula linnuseläänis asunud ja 1597. aastal isalt päritud Vanamõisa (Wannamois) mõis, Martna kihelkonnas Suure-Lähtru mõis (Lechtigall) ja 1629. aastal kinkis kuningas Gustav Adolf teenete eest talle Harju-Viru õiguse järgi Virumaal Vohnja, Lasila ja Võle^[2] mõisa^[3] ning 1619. aastal Vatku, 1621. aastal Püssi ja Roela mõisa.

Tartumaal Otepää kihelkonnas 1625. aastast Otepää (Odenpäh) ja Kambja kihelkonnas 1630. aastast Prangli ("Alt"-Wrangelshof) mõis, kuid vahetas need 1636. aastal Herman Wrangeli Valgamaal Ēvele kihelkonnas (saksa k. Kirchspiel Wohlfahrt) asunud Ēvele mõisa ("Alt"-Wohlfahrt) vastu.

Liivimaa Läti alal Vidzemes kuulusid talle (nimi läti keeles Aksels Ūksenšerna) Valgamaal lisaks Ēvele mõisale ("Alt"-Wohlfahrt), ka Trikāta (Trikaten) koos Lipšukalnsi (Lipskaln), Lubi (Lubbenhof), Plāņi (Planhof), Vijciema (Wiezenhof) ja Vecbrenguļi (Alt-Wrangelshof) mõisaga, ning Vecvāle (Alt-Sackenhof) Trikāta kihelkonnas (Kirchspiel Trikaten). Võnnumaal Võnnu linnuselään (Schloß Wenden), Priekuļi (Freudenberg) ja Lenči (Lenzenhof) Võnnu kihelkonnas (Kirchspiel Wenden), ning Bānuži (Kudling) Skujene kihelkonnas (Kirchspiel Schujen). Volmarimaal Valmiermuiža (Wolmarshof) ja Mujāni (Mojahn) Valmiera kihelkonnas (Kirchspiel Wolmar); Breslava (Breslau) Matīši kihelkonnas (Kirchspiel St. Matthiä); Vecate ("Alt"-Ottenhof) Mazsalaca kihelkonnas (Kirchspiel Salisburg); Veļķi (Welkenhof) Rubene kihelkonnas (Kirchspiel Papendorf); Burtnieki lossimõis (Schloß Burtneck) koos Jaunburtnieki (Sternhof) ja Rencēniga (Ranzen) Burtnieki kihelkonnas (Kirchspiel Burtneck).^[4] ^[5]

Perekond

Ta abiellus 5. juunil 1608 Anna Åkesdotter Bååtiga (1579–1649), kes oli hertsog Karli nõunik Åke Johansson Bååti ja Kristina Trolle tütar. Abielust sündisid:

Gustaf (1609–1629), kammerhärra
Johan Oxenstierna (1611–1657), riigitegelane, Rootsi delegaat Vestfaali rahu sõlmimisel, Rootsi Pommeri kindralkuberner
Kristina (1612–1631), 1628 aastast Gustaf Carlsson Horn af Kanckase (1592–1657) abikaasa
Katarina (1612–1661), 1640 aastast vabahärra Johan Jespersson Cruus af Edeby (1617–1644) abikaasa
Erik Oxenstierna (1624–1656), riiginõunik ja riigikantsler, Tallinna ja Eestimaa asehaldur.

Teised lapsed: Johan (1610–1610), Beata (1613–1617), Barbro (1615–1617), Åke (1616–1617), Maria (1618–1618), Gabriel (1620–1620) ja Jakob (1621–1621) surid kõik noorelt.^[6]