See artikkel räägib maailmajaost; mandri kohta vaata artiklit Aafrika manner, kus on ka suurem osa Aafrika looduse kirjeldusest; Rooma provintsi kohta vaata artiklit Aafrika (Rooma provints)
Aafrika loodusgeograafiline kaartAafrika maailmajaguÜks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville)
Nime Africa kasutas esimest korda senaator ja väejuht Scipio Africanus. Arvatakse, et see tuleb afride hõimu nimest või foiniikia sõnast afar ('tolm') või vanakreeka sõnast aphrikē ('mittekülm') või ladina sõnast aprica ('päikeseline') või ladina sõnast Afer ('puunlane').[viide?]
Aafrika pindala on umbes 30,3 mln km²[1] (täpsemad andmed on vahemikus 30 065 000 – 30 441 000 km²[2],
sealhulgas 30 221 532 km²[3] ja 30 244 050 km²).
Aafrika on Euroopast umbes kolm korda suurem. Ta hõlmab 6% Maa pindalast ja 20,4% maismaa pindalast.[viide?]
Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid
Loodus
Pinnamood
Aafrika keskmine kõrgus on ligikaudu 600 m üle merepinna. See on samas suurusjärgus Põhja- ja Lõuna-Ameerika keskmise kõrgusega, kuid märksa väiksem Aasia keskmisest kõrgusest (950 m). Aafrika pinnamoe eripärasid on, et üpris väike osa mandrist on kas väga kõrgel (üle 3000 m) või väga madalal (alla 180 m) merepinnast.
Kui tõmmata mõtteline joon Sudaani linna Port Sudani ja Angola linna Lobito vahele, siis sellest joonest lõunas ja idas paiknevat ala võiks nimetada Kõrg-Aafrikaks ning põhja ja läände jäävat ala Madal-Aafrikaks. Kõrg-Aafrikas asub valdav enamik Aafrika kõrgemaid tippe. Üksnes Kameruni mägi mandri lääneosas ja Atlase mäed mandri loodeosas jäävad Kõrg-Aafrikast väljapoole ehk Madal-Aafrikasse, kus on ülekaalus tasandikud.
Kõrg-Aafrika
Ida- ja Lõuna-Aafrikas paiknevate kiltmaade keskmine kõrgus on 1000 m merepinnast. Mõni üksik koht on seal madalamal kui 600 m merepinnast. Suurimad pinnavormid on Etioopia mägismaa, Ida-Aafrika riftivöönd, Ida-Aafrika kiltmaa ning Suur astang mandri lõunaosas.
Etioopia mägismaad kutsutakse ka Aafrika Katuseks, sest väike osa sellest jääb madalamale kui 1500 m. Mägismaa kõrgeim tipp on Ras Dashen (4550 m), mitu tippu ulatub vähemasti 4000 m kõrgusele merepinnast. Mägismaad poolitab Ida-Aafrika riftivööndi Etioopia osa, mis on umbes 80 km lai. Riftioru mõlemal serval on suured katkendlikud normaalmurrangud, millest tingitud astangud eraldavad orgu ümbritsevaist platoodest.
Etioopia mägismaast lõunasse jääb Ida-Aafrika kiltmaa, mis hõlmab mandri keskosa idapoolsemad alad Ugandas, Keenias ja Tansaanias. Suurem osa kiltmaast jääb 1000 ja 1500 m vahemikku merepinnast. Kiltmaa jaguneb omakorda mitmeks põhja-lõunasuunaliseks vööndiks, mis koosnevad mäestikest, platoodest ja riftiorgudest. Kiltmaa iseärasusi on kaks riftiorgude haru (Läänerift ehk Albertini rift ja Idarift ehk Gregory rift), mis ühinevad lõunasuunas liikudes. Riftiorgude madalamais osades on suured järved. Kiltmaa idaosas asub Aafrika kõrgeim tipp Kilimanjaro (5895 m).
Lõuna-Aafrika kõrgtasandike ning Atlandi ja India ookeani rannikutasandike vahel on Suur astang, mis koosneb järskudest nõlvadest. Suure astangu kõrgema u 1100 km pikkuse idaosa moodustavad Draakonimäed, mille kõrgeim tipp on Thabana Ntlenyana (3482 m). Limpopos, Mpumalangas ja Lesothos paiknevad Draakonimäed koosnevad erosioonile vastupidavaist kivimeist ning on seetõttu sakilisema ilmega. KwaZulu-Natalis paiknev mäestiku osa koosneb pehmemaist kivimeist, mistõttu on sealsed mäed siledamad ja ümarama ilmega.
Suure astangu ning Lõuna-Aafrika lõuna ja edelaranniku vahele jäävad Kapi mäed (Cape Fold Mountains), mis koosnevad mitmest paralleelsest pikast mäeahelikust, mida eraldavad enamasti sama pikad orud. Mäeahelikud ei ole üle 10 km laiad, orud on keskeltläbi 15–30 km laiad (suurim laius on umbes 50 km). Kapi mägede kõrgeim tipp Seweweekspoortpiek (2325 m) asub Swartberge mäeahelikus.
Madal-Aafrika
Aafrika loodeosas paikneb Sahara ja Vahemere vahel Atlase mäestik, mille pikkus on üle 2000 km. Mäestik koosneb mitmest osast ning madaldub idasuunas. Mäestiku kõrgeim osa on Marokos, seal asuvad Kõrg-Atlas, Kesk-Atlas (kõrgeim koht 3356 m) ja Antiatlas (3305 m). Jbel Toubkal (4167 m) on Kõrg-Atlase ja ühtlasi kogu mäestiku kõrgeim koht. Alžeeria ja Tuneesia põhjaosas kulgeb rööbiti Vahemerega madalam Telli Atlas (kõrgeim koht 2308 m), millest lõunasse jääb Sahara Atlas (2328 m). Telli ja Sahara Atlase vahel on kõrgplatood, mille keskmine kõrgus on 1000 m. Kõrgplatoodel esineb soolajärvi, millest suuremaid nimetatakse šottideks ning väiksemaid sebhadeks.
Peaaegu kolmandiku mandrist võtab enda alla Sahara kõrb, mis ulatub põhjas Atlase mäestiku ja Vahemereni ning läänes Vaikse ookeani ja idas Punase mereni. Vastupidi levinud arvamusele moodustavad suurema osa Saharast tasased kivikõrbed ehk hammaadad. Liivakõrbed ehk ergid hõlmavad väikse osa Saharast. Valdava osa Saharast moodustavad tasandikud, kuid esineb ka nõgusid ja mägismaid.
Sahara peamised mägismaad on Aïr, Ahaggar, Tibest, Adrar des Ifoghas, Itbay. Neist kõrgeima Tibesti mägismaa keskmine kõrgus on 2000 m, umbes 60% mägismaast on kõrgemal kui 1500 m. Tibesti mägismaa ja ühtlasi Sahara kõrgeim tipp on Emi Koussi (3415 m). Ahaggari mägismaa keskmine kõrgus on üle 900 m ning kõrgeim tipp 2918 m.
2005. aastal oli Aafrikas elanikke üle 900 miljoni[viide?], mis on 14% maailma rahvaarvust. 2006. aasta keskel oli elanike 924 miljonit ning 2018. aastal umbes 1281 miljonit inimest.
On tõenäone, et suure sündimuse tõttu suureneb tulevail kümnendeil Aafrika rahvastiku osakaal maailma rahvastikus.[viide?]
Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus on mõnekümnest mitme miljoni inimeseni. Mõnel rahval on riikluse traditsioon vana, paljude jaoks on riigi idee alles uus.[viide?]
Varem nimetati Aafrika enamikku etnilisi rühmi hõimudeks ehk suguharudeks.[viide?]
Eri rahvaste traditsioonid, elutingimused, kultuur ja ühiskonnakorraldus on väga erinevad.
Põhja-Aafrikas on valdavad 7. sajandil sisserännanud araablased. Ida-Aafrikas on tähelepandav ka Aasia päritoluga rahvastiku osatähtsus. Erisugune on Madagaskari rahvastik, mis koosneb Indoneesiast ja Aafrika mandrilt pärit isikute järeltulijaist, ning Lõuna-Aafrika Vabariik, kus märkimisväärne osa rahvastikust on Euroopa päritolu.[viide?]
Paljud Aafrika rahvad on kolonisaatorite tõmmatud kunstlike poliitiliste piiridega jagatud mitme riigi vahel.
Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800–2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. Keelte suur arv tuleb osalt sellest, et keeled ei ole kirjakeelte mõjul konsolideerunud.[viide?]
Aafrikas kõneldavad keeled jagunevad nelja kategooriasse: Euroopa keeled, Euroopa keelte variandid, India keeled ja kitsamas mõttes Aafrika keeled (mõnikord jäetakse viimaste hulgast välja ka malagassi keel).[viide?]
_-_Geographicus_-_Africa2-boulton-1794.jpg)
