Seišellid (ametlikult Seišelli Vabariik) on saareriik India ookeanisMadagaskaristpõhja ja kirde pool. Seišellid on Aafrika väikseim riik. Riik hõlmab umbes 115 saart (riigi põhiseaduses on loetletud 155 saart), millest 33 on asustatud. Suurim saar on Mahé, millel elab ligi 80% rahvastikust.
Nimi
Prantsuse kapten Corneille Nicholas Morphey nimetas saarestiku Prantsusmaa rahandusministri Jean Moreau de Séchellesi järgi.[3]
Seišellid koosnevad kahest suurest saarterühmast. Kirdeosas asub saarterühm Inner Islands, millest suurema osa moodustavad Graniidisaared, ning edela- ja keskosa hõlmavad Korallisaared ehk Outer Islands.
Inner Islandsi saarterühmas on kokku 42 saart, neist kaks on korallsaared, ülejäänud graniitsaared. Suuremad saared on Mahé (157,3 km²), Praslin (38,8 km²), Silhouette (20,7 km²), La Digue (10 km²), Félicité. Graniidisaared on tekkelt väga vanad ning asuvad suhteliselt lähestikku. Pinnas on neil viljakam ja elustik liigirohkem kui Korallisaartel.
Seišellid on presidentaalne vabariik. Riigipea on viieks aastaks valitav president, kes on ühtlasi ka valitsusjuht. Presidendi nimetatud valitsus peab saama heakskiidu parlamendilt.
Seišellide parlament on ühekojaline 33-liikmeline Rahvuskogu (National Assembly, Assemblée nationale), mille liikmed valitakse viieks aastaks. 25 parlamendiliiget valitakse ühemandaadilistest ringkondadest ja 8 liiget proportsionaalselt vastavalt parteide saadud häältele. Valimisõiguse saavad kodanikud 17-aastaselt.
Seišellide põhiseadus kehtib alates aastast 1993. Põhiseaduse vastuvõtmise päev (18. juuni) on Seišellide rahvuspüha. Riigi kõrgemad kohtuorganiteks on ülemkohus ja konstitutsioonikohus.
Haldusjaotus
Seišellid on jagatud 25 ringkonnaks. Mahé saarel on 22 ringkonda, neist 8 pealinna Victoria linnastus. Kaks ringkonda on Praslini ja üks La Digue'i saarel ja selle lähisaartel. Ülejäänud saared (Korallisaared) ei kuulu ühtegi ringkonda.
Seišellide Kaitsejõud koosnevad armeest, eriüksusest ja rannavalvest. Kaitsejõudude tegevväelaste isikkoosseis on 200 isikut, kellele lisaks teenib 450 paramilitaarse üksuse liiget.[8]
Rannavalve koosseisu kuulub 200 isikut, kelle seas on 80 merejalaväelast. Rannavalvele kuulub 3 patrullpaati.
Majandus
Seišellid on maailma väikseim riik, millel on oma raha (Seišelli ruupia).
Statistikaameti andmetel oli 2015 Seišellide rahvaarv hinnanguliselt 93 400 inimest, kellest 46 300 olid mehed ja 47 100 naised.[9]
Seišellid on rahvaarvult Aafrika kõige väiksem riik. Saarel puuduvad põliselanikud, rahvastik on pärit peamiselt Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Peaaegu kogu rahvastik elab Graniidisaarte kuuel suuremal saarel.
2015. aasta andmetel moodustavad alla 15-aastased riigi rahvastikust 20,2%, 15–44-aastased 41,8%, 45–64-aastased 23,6% ja vanemad kui 65-aastased 7,8% rahvastikust.
Portugallaste tehtud kaartidel on Seišelle kujutatud 1505. aastal, kuid araablased tundsid saari juba varem. 1502. aastal külastas saari meresõitja Vasco da Gama. Saared olid piraatide valduses 18. sajandini, mil Briti ja Prantsuse väed nad sealt minema ajasid. 21. novembril1742 maabus Mahé saarel prantsuse ekspeditsioon ja 1756 võtsid prantslased saared enda valdusse. Napoleoni sõdade ajal vallutasid saared britid. 1834 keelustati orjandus. 1862 hukkus maalihke tõttu 70 inimest. 1903 sai Seišellidest Suurbritanniakroonikoloonia ja britid kasutasid saari poliitiliste vangide väljasaatmiskohana. Seišellidel viibis asumisel Küprose peapiiskop Makários III.
1939 moodustati esimese parteina Maksumaksjate Assotsiatsioon ja 1948 toimusid esimesed omavalitsue valimised. Seišellid iseseisvusid 29. juunil1976. Riigi esimene president James Mancham kukutati 5. juunil1977 riigipöördega. Uus president France-Albert René kehtestas Seišellide Progressiivne Rahvarinde ainuvõimu. 1981 ja 1982 kukkusid riigipöördekatsed läbi. 29. novembril1985 tapeti Londonis opositsioonijuht Gérard Hoarau. 1991 lubas president René taas mitmeparteisüsteemi. 2004 sai riigi presidendiks James Michel.
Seišellide statistikaameti andmetel oli riigis 2015. aastal 28 algkooli, 14 keskkooli ja 9 kutsekooli. Seišellide ülikool asutati 2009 ja polütehnikum 1983.
Riigi elanike populaarseim spordiala on korvpall. Seišellide sportlased võistlesid esimest korda 1980. aasta suveolümpiamängudelMoskvas. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid võitnud. Riigi suurim staadion on 10 000 pealtvaatajat mahutav Stad Linité staadion Victorias.
.svg)
.JPG)
_-_et_-_colored.svg)
